Eesti-Saami Ühenduse
infoleht
1999
Eesti-Saami Ühenduse
infoleht
1999
Saami kultuuripäevade kava 5.-9. XI 1999
Vt: http://www.suri.ee/saamikultuur
Eesti-Saami Ühendus
Marju Sarv
(välkpost: marju@raplamv.ee)
Eesti-Saami Ühendus asutati 30. oktoobril 1988. aastal Tallinnas saami kultuurist huvitatud noorte kunstnike, muusikute ja geograafide ning saami keele ja rahvapärandi uurijate poolt. Selle eesmärgiks oli uurida, koguda, säilitada ja tutvustada eesti ja saami, aga ka teiste arktiliste kultuuride vaimuvara. ESÜ on korraldanud Eestis saami kultuuri päevi, seminare, konverentse, kursusi, näitusi, kontserte, kohtumisi ja palju muud. Välja on antud oma laulu- ja infolehte. ESÜ raamatukogu asub Soome-Ugri Rahvaste Infokeskuses (Eesti Keele Instituudis, Tallinnas, Roosikrantsi 6, ruum 310). ESÜ tegevusprogrammi kuulub ka pidev kogumistöö Koola poolsaare saamide kadumisohus kultuuri jäädvustamiseks. Samuti on aidatud kaasa kontaktide loomisele hõimurahvaste vahel. Koostööd on tehtud Eesti Geograafia Seltsi, Lapi Haridusseltsi (Sami Èuvgehussearvi), Emakeele Seltsi, Eesti Muinastaide Seltsiga, ühendusega City Samit, Fenno-Ugria Asutusega (on selle taastamise eestvedajaid), Soome-Ugri Rahvaste Noorteassotsiatsiooniga (asutajaliige) ning teiste ühenduste ja üksikisikutega.
Iidsed pildid Koola kaljudel
Väino Poikalainen
(välkpost: rahko@eau.ee)
Muinasusundi illustreerimiseks kasutati muinastaiet: luust, puidust, savist, metallist pisiplastikat, kaljutaiet, kultuslikke konstruktsioone. Kaljutaide – kaljumaalingute ja kaljujooniste – olulisimad näited, mida seostatakse soome-ugri esihõimudega, on Tomi kaljujoonised Lääne-Siberis, Uurali kaljumaalingud, Äänisjärve idakalda ja Uiku jõe kaljujoonised Karjalas ning Ida-, Kagu- ja Lõuna-Soome kaljumaalingud. Viimastel aastakümnetel on avastatud olulised kaljutaidealad ka Koola poolsaarel Ponoi jõe keskjooksul, Rõbat?i poolsaarel ning Kanozero järve saartel. Ponoi kaljujoonistel on kujutatud kõige rohkem peura (põhjapõdra metsik eellane) ning inimlaadseid figuure, aga ka üksikuid kettalaadseid kujundeid, üks maolaadne kujund ja paar lõpetamata loomafiguuri. Ponoi kaljujooniste varasem kihistu on valminud neoliitikumi lõpus ja pronksiaja alguses, hilisemad joonised pärinevad pronksiaja lõpust ja rauaajast. Rõbat?i poolsaarel on leitud ookrise sõrmega tehtud kaljumaalinguid, mis võivad pärineda mesoliitikumist, ning ilmselt metallnoaga kraabitud jooniseid, ajavahemikust varasest metalliajast kuni keskajani. Mõlematel on kujutatud peamiselt geomeetrilisi kujundeid. Kanozero kaljutaidealalt avastati märgatavat lisamaterjali veel käesoleval aastal. Sealsed kaljujoonised on pärit mitmetest eri ajastutest, mitmekesine on ka nende temaatika. Lisaks üksikjoonistele leidub ka tegevust kujutavaid stseene. Neil on mitmeid ühisjooni Karjala ja Skandinaavia leiualadega. Kanozero kaljujooniste dokumenteerimine peaks algama järgmisel aastal, mis on väga oluline ka koolasaami rahva identiteedi tugevdamiseks.
Ajtte – üks tõsine ait
Mare Kõiva & Andres Kuperjanov
(välkpost: mailto:mare@haldjas.folklore.ee & cps@obs.ee)
Norrbottenis Jokkmoki linnas asub mäestiku- ja saamimuuseum Ajtte (‘ait’). Seal võib tutvuda saami elukodadega, foto- ja esemekoguga, lindistuste, kirjutiste ja raamatukoguga, seal töötavad muuseumi- ja arhiivitöötajad, kunstnikud, populariseerijad ja teadlased. Muuseumi restoranis pakutakse saami rahvustoite. Ajtte on hästi varustatud moodsa tehnikaga, digitaalsesse andmebaasi lisatakse pidevalt etnograafiliste esemete pilte ning andmeid nende valmistaja, valmistamisaja, materjali jne. kohta. Ajtte juhataja on arheoloogiadoktor Inga-Maria Mulk, kelle uurimistööd puudutavad saamide põliseid asualasid. Muuseumil on tihedad sidemed teiste saamikeskustega eri riikides. Jokkmoki linnas on ka teisi vaatamisväärsusi. Linnaga saab tutvuda ka Interneti kaudu aadressil http://www.jokkmokk.se.
Artiklite ingliskeelsed resümeed
