Venemaa poliitik, asepeaminister

Sündinud Šepetovkas Hmelnitski oblastis Ukrainas. Suursaadik, Tööpunalipu ordeni (1982), Aumärgi ("Znak Potšota", 1976) ja ordeni "Teenete eest Kodumaale" ("Za zaslugi pered otetšesvom", 1999)  kavaler. Valdab saksa ja inglise keelt. Abielus, poja ema.

Haridus
Lõpetanud Tšerkasski meditsiinikooli 1967, Leningradi keemia-farmaatsiainstituudi 1972, Ühiskonnateaduste akadeemia 1985, NSVL Välisministeeriumi Diplomaatilise Akadeemia kõrgemate diplomaatiliste töötajate täienduskursused 1991. Venemaa Sõjameditsiini Akadeemia audoktor.

Sõjaväeline auaste: kapten

Karjäär
 1972 - 1977 Komsomoli Petrogradi rajoonikomitee sektorijuhataja, sekretär ja esimene sekretär Leningradis
 1977 - 1984 Komsomoli Leningradi oblastikomitee sekretär, teine ja esimene sekretär
 1984 - 1986 NLKP Krasnogvardeiski rajoonikomitee esimene sekretär Leningradis
 1986 - 1989 Leningradi Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee esimehe asetäitja kultuuri ja hariduse alal
 1989 - 1990 NSVL Ülemnõukogu naisteasjade ning perekonna, emaduse ja lapsepõlve kaitse asjade komitee esimees
 1991 - 1995 Venemaa suursaadik Kreekas ja Maltal
 1995 - 1997 Venemaa välisministeeriumi kolleegiumi liige, föderatsiooni subjektide, parlamendi ja ühiskondlik-poliitiliste organisatsioonidega suhtlemise ameti direktor
X 1997 - IX 1998 Venemaa suursaadik Kreekas ja Maltal
24. IX 1998 - V 1999 Venemaa valitsuse asepeaminister sotsiaalküsimustes
25. V 1999 -  Venemaa asepeaminister kõikides valitsustes
IV 2002 -  Venemaa Föderatsiooni Valitsuse usuühingute komisjoni esimees
IV 2002 -  välismaiste kaasmaalaste komisjoni esimees
V 2002 -  Vene-Ukraina ajalooõpikute töörühma Venemaa-poolne kaasesimees

Seosed soomeugrilastega:

1997. aasta juunis, pärast Mordva Vabariigi parlamendi aseesinaise Jelena Kuldõrkajeva külaskäiku Eestisse saatis Mordva Vabariigi juhile Nikolai Merkuškinile kirja (avaldatud: FU infoleht nr 2, 2000), milles kutsus Mordva ametiisikuid korrale ja mainis, et Fenno-Ugria Asutus "on eesti natsionaalradikaalide mõju all" ning nimetas Eesti Päevalehte "radikaalseks ajakirjanduseks".

Oktoobris 1998 määratud Eesti-Venemaa valitsustevahelise komisjoni Venemaa poolseks kaasesimeheks.

Oktoobris 1999 jõudis Aunuse (Olonetsi, Vene Karjala) 1. lastekodusse PAZ-buss, mille oli V.Matvijenko lubanud neile oma hiljutisel külaskäigul. Ta palus selle kinkida naftafirmal "Lukoil" (seos soomeugrilastega: kaevandab naftat hantide asualadelt ning reostab nende traditsioonilist elukeskkonda, on rikkunud hantide ja neenetsitega sõlmitud lepinguid). Bussil on kiri: ""Lukoililt" lastele".

Haake:
Rossiiskaja Gazeta elulugu vene keeles: http://www.rg.ru/oficial/spravka/pravit/matveenko.htm
Elulugu Vene "Ajakirjaniku arhiivis": http://www.100mb.ru/~grankin/dosye/ru_bio34.htm
Izvestnõje personõ Rossii (elulugu): http://www.persons.ru/cgi/show.exe?Num=1017&Item=0&Get=All
Rambler. Rossiiskaja vlast (elulugu): http://vlast.rambler.ru/8618/8627/8663/