Tõstke pead ja kummardage, et kõik, mis kasvab maa peal, ka järgmisel aastal õitseks.
Tõstke pead, elavad inimesed, et päev ei oleks juba möödas, et teil seisaks ees veel temaga kohtuda. Ärgu toogu saabuv päev teile surma. Surgu surm koos sureva päevaga. Kadugu surm, haigus ja hädad koos kaduva päevaga.
Ärgu juhtugu nii, et su võrgud jäävad loomuseta, et inimluud leitakse koidikul veest. Ärgu juhtugu seda vee alanemiseni.
Nähku meie lapsed alati päikest. Nähku, kuidas õitseb maa, kuulgu linde.
Kui näeb küürakas piiluv kuu seda kohta, kus seisab mu koda, kui näeb mind tõusmas jalule, siis ehk ta viib endaga selle itku. Kõik oiged ja ohked, mis meid veel tabanud pole, saadan ma temaga kaasa.
Tänane päev nägi koos peret, mis jäänud küüraka naise hõimust. See oli perekas hõim, kelle hulgas oli palju kaksikuid. Raske oli toita sellist hõimu. Kaugelt võis näha nende suuri kodasid rohuste servadega. Ei tundnud surma see hõim. Nean ära kõik haigused, mis hakkasid viima lapsi, kes kui vastavanenud lehed ei jõudnud esimest korda noogutadagi. Ellujäänud asusid teele eri suundadesse. Ainult mägede näod jäid vaatama tallatud kohti, kus olid seisnud kojad. Kohti, kus enam rohtu ei kasva.